Vajuta siia, et näha hoonet täies ilus ;)

Tartus toimuva välkloengu teemaks on paneelelamurajoonide tulevik

15.01.2015
Neljapäeval, 22. jaanuaril toimub Tartu Ülikooli endises kirikus (Jakobi 1, Tartu) järjekorras 44. arhitektuuri välkloeng. Õhtu moderaator, arhitekt ja füüsik Kaja Pae toob lavale kokku kuus esinejat, kes küsivad, mida me peame silmas, kui kasutame mõistet "kaasaegne" ning kas paneelelamurajoonid on oma aja ära elanud.
  
Millist ruumi vajame kaasajal, milline on kaasaegne elukorraldus? Mida võiks peale hakata Eesti vabaplaneeringuliste linnaosadega, mis oma ehitamise ajal olid kaasaegsuse võrdkujuks, kuid millesse tänapäeval suhtutakse sageli eelarvamusega? Uudne ruum on jäänud justkui omaks võtmata, seda tajutakse kuuluvana möödunud ajaloolisusse, oskamata märgata kaasajas avanevaid võimalusi.

Eesti paneelelamupiirkondadele iseloomulik vabaplaneering on 20. sajandi kõige jõulisem ruumiuuendus, mis pidi pakkuma nii uut elamispinda väga paljudele värsketele linnaelanikele, kui ka paremaid elutingimusi - rohkem valgust, õhku ja vaateid rohelusele. Umbes 30% Eesti elamufondist on vabaplaneeringulistel aladel – Lasnamäel, Õismäel, Mustamäel, Annelinnas. Kas need piirkonnad vajavad muutusi ja millisteks tegudeks oleme võimelised kaasajal? See lai teema tekitab üleelusuurusi küsimusi, kuid õigupoolest tuleks arutleda meie (kaasaegsete) vajaduste ja elukorralduse üle.
 
Välkloengu moderaatori Kaja Pae sõnul suhtutakse vabaplaneeringuga aladesse küll sageli üsna suurte eelarvamustega, samas on mitmeid sellisele linnaruumile omaseid jooni, mis elanikke köidavad: "Vabaplaneering oli suur ruumiline eksperiment. Ja arhitektuurses mõttes on huvitav ruumi omaksvõtu küsimus - kui palju uudsust on korraga võimalik omaks võtta, kuivõrd ajas kohanevaks ja toimivaks üks või teine ruum osutub."

Välkloengul räägivad linnaruumist, kaasaegsusest, aga ka Annelinnast arhitekt Toomas Tammis, filosoof Margus Ott, linnageograaf Kadri Leetmaa, semiootik Daniele Monticelli, linnasotsioloog Madli Maruste ning kirjandusteadlane Jaak Tomberg.

Välkloengu ajaks taasavatakse spetsiaalselt üheks õhtuks Annelinna visioonikonkursi näitus "A(nne)linnad", kus lisaks konkursitöödele saab tutvuda Annelinnaga seotud kunsti- ja kirjandusloominguga. Pikem tutvustus Annelinnaportaalis.

Välkloengud on tasuta.

NB! Tallinnast minejatel on välkloengule võimalik sõita ka eribussiga, mis väljub 22. jaanuaril kell 16.00 Mere pst busside parklast (Vene Kultuurikeskuse eest). Tagasi hakkab buss sõitma orienteeruvalt kell 22.00. Edasi-tagasi bussipilet maksab 10€ - üliopilastele, õpilastele ja pensionäridele 7€. Bussile registreeruda saab SIIN (kohtade arv on piiratud!).

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatavate välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi. Välkloengute raames tutvustavad erinevate elualade esindajad 9-minutilise ettekande jooksul oma seisukohti etteantud teemal, misjärel toimub avatud diskussioon esinejate ja kuulajate vahel. Arhitektuuri välkloengute korraldamist toetab Kultuurkapital.

Lisainfo

Triin Männik
Eesti Arhitektuurikeskuse kommunikatsioonijuht
Tel: +372 56201104